Sellega seoses meenub mulle ka üks teine kummaline seik, mis meiega Windeishemis üks päev juhtus.
Helinal ja mul on lubatud olla nö õpetajate kohvikus, kus saame kohvi, teed, puljongit, jms.
Kuna töötame esimesel korrusel, siis ei juhtu 7. korrusele, kus kohvik on, just tihti. Eelmine nädal aga olime just lõunaajaks kokku leppinud kohtumise enda juhendajaga. Jõudsime sinna pisut varem ning ootamise ajal rääkisime juttu ja jõime kohvi. Me ei teadnud, et kolledz varustab õppejõude ka lõunaga, mis koosneb saiast ja üsna ebameeldivast lihalaadsest frikandelist (seguliha taignas, praetud õlis). Väga populaarne toit kohalike seas. Täpselt kell 12 tuligi söökla tootaja suurte kandikutega, täis neid samu vorste ja hamburgeri leibu. Vaatasime seda lõunarituaali kõrvalt, see lihaasjandus pole meile kunagi eriti ahvatlev tundnud, seega ei võtnud kandikutelt midagi. Huvitaval kombel pöördus meie poole aga üks õppejõududest, kes ilma mingi põhjuseta teatas, et üliõpilastel pole lubatud kandikutelt toitu võtta. Seletasime siis talle, et tegelikult ei ole me ka harilikud tudengid ja meil on lubatud siin olla. Selle peale naeratas mees lahkesti ja ütles, et me oleme teretulnud einet võtma. Meile jäi arusaamatuks, mis üldse ta pidi meile ütlema, et me ei või sealt midagi võtta?! Me istusime omaette ja jõime kohvi, ilma mingisuguse nähtava tahtmiseta minna ja haarata see saiapäts ja imelik lihakäkk. Kas tõesti oli onul niii suur hirm, et vaesed üliõpilased söövad õppejõududel toidu eest ära. See pole esimene kord, kui meile on jäänud mulje, et hollandlastel on söögi ja söögiaegadega ranged aga kohati imelikud reegelid. Meie kodused söögiajad on kohati juba omaette show. Kirjutan sellest kindlasti edaspidi rohkem.
Aga tulles tagasi meie Haagi reisi juurde.
Kuna olime nö "erikülalised", siis saime spetsiaalsed kleepsud, mille pidi igaüks enda riietele kleepima. Siltidel oli kirjas, et oleme Parlamendi (Tweede Kamer) külalised. Loomulikult oli ka kõigil huvilistel lubatud istungit jälgida, aga seda teisest sektorist.
Istung ise oli väga põnev, nii palju kui ma räägitust aru sain. Esiteks andsid vande täiesti uued Parlamendi liikmed, kes on sinna esimest korda valitud. Seejärel pidas kõne uus peaminister (kes on, nagu Harri väga rõhutatult ütles, poissmees) ja peale pausi oli kõigil opositsioonis olevatel partedel võimalus uuele valitsusele küsimusi esitada. Täna peab valitsus kõigile küsimustele ka vastama. Peaministri, Mark Rutte, kohta veel nii palju, et meedia narrib noort peaministrit, või õigemini tema suhet enda emaga. Väidetavalt on Rutte ema tihti poja korteris, hoolitsemas lihtsate igapäevaste asjade eest.
Nägin parlamendis ka Geert Wilderist, kurioosset paremäärmuslikku poliitikut, kes on enda sõnavõttudes alati anti Islamistlik olnud. Kuigi tema vaated on minu jaoks kohati liiga äärmuslikud, tuleb tõdeda, et tegemist on väga huvitava ja paeluva persooniga. Kindlasti pole Geert Wilders harilik keskpärane poliitik.
Lisaks parlamendi istungile käisime pisut ka linna peal ringi, külastasime pressikeskust ja Mauritzhuis'i. Mauritshuiz on muuseum, kus on väljas kaks Vermeeri kuulsamat maali: "Girl with a Pearl Earring" and "View of Delft".
Jõudsime tagasi alles kell 6 õhtul ja olime suhteliselt väsinud. Täna aga ootab ees veinidegusteerine Rotary klubi koosolekul. Just praegu lahkus siit Nick, kes on viimased paar nädalat Eestis olnud ja tõi meile paar eesti ajalehte.
Lisaks tänasele veinidegusteerimisele on see nädal plaanis ka õhtust/öist Zwollet kaema minna. Nimelt tahab Rotary klubi nö noortekogu Rotoact meile reedel välja viia. Kui sellest plaanist õhtusöögil Nettyle ja Harrile rääkisime, siis pidi Harri loomulikult mainima, et läheme kell 10 õhtul välja ja joome palju, eks?! Kuna ta suunas küsimuse mulle, siis pidin mainima, et ei ole suur alkoholi tarbija ja ma ei saa tema loogikast aru. Ma kahtlustan, et iga kord kui ta mingi sarnase totra küsimusega lagedale tuleb, on mul näost näha, mida sellest arvan.
Helina tegi majast ka pilti, lisan need siia alla:
Vaade maja aknast:
No comments:
Post a Comment