Jõudsime just tagasi Giethoornist. Järjekordsest väikeset külast, pisut Vollenhovest väljas. Olime üle kahe tunni kanalitel, paadil, mis oli midagi purjepaadi ja gondli vahepealset. Kui enamik inimesi põristas mootorpaatidel ringi, siis meil oli vaja kindlasti puri lehvima saada ja mingi tokilaadse asjaga hoogu lükata. Mul õnnestus kuidagi tüürimehe amet endale saada, mis peale lühikest harjutamist hakkas mulle isegi täitsa meeldima. Igatahes, tabasin ennast korraga mõttelt, et on ikka iroonia, mina, kes ma ei armasta eriti rattasõitu ning mõtte paadisõidust ei pane mind ka rõõmust hüppama, olen selle lühikese aja jooksul siin teinud mõlemat. Täna on samuti soe ja päikesepaisteline ilm, aga järvel oli üpriski külm tuul. Sain Georgi käest tema lambavillase kampsuni, mis üllatus, üllatus, on Hiiu Villa toodang. Tundsin ennast selles väga koduselt.
Pärast paadisõitu einestasime kanaliäärses Pannkoogi kohas Witte Hoeve (Valge Hoov). Loomulikult oli vaja proovida midagi huvitavamat kui lihtne pannkook moosiga. Esimest korda sõin pannkooke koos omletiga. Üks suur pannkook, mille vahel oli juurviljadega omlett, väga maitsev omlett. Menüüs oli see kui Boeren pannkoeken (Taluniku/Farmeri pannkoogid).
Hiljem sõitsime läbi omapärase küla. Seal elavate inimeste eripära seisneb selles, et nad ei kasuta autot, on paadunud usklikud ja kannavad enamik osa ajast rahvuslikke rõivaid. Võib öelda, et nad on sarnased amishite kogukonnale Ameerikas. Ka siin on nö Bible Belt, mis ulatub Zeeland'ist kuni meie, st. Overijssel'i regioonini. See regioon on tihedalt asutatud Protestantistlike kogukondadega. Sõitsime antud külas autoga edasi ja siis jälle tagasi, kuid autost välja ei tulnud. Inimesed olid tänavatel rahvusrõivastes, teel kirikusse, ning loomulikult on viimane asi, mida nad tahavad, et keegi neid jõllitaks või mis veel hullem, pilti teeks.
Täna on meie viimane päev Eitelbergide juures, homme kolime Zwollesse ja teisipäevast hakkab praktika Windesheim'i kolležis.
No comments:
Post a Comment