perekond Oving

Oktoober saab kohe läbi ja läbi sai ka meie aeg Vos'ide juures. Oleme Helinaga nüüd teisel pool Zwollet, aga lähemal Windeisheimile. Tulime täna pärastlõunat Harri juhatamisel ratastega, Netty võttis meie pagasi ja sõitis Ovingute juurde autoga. Varsti peale kohalejõudmist näitasid Bert ja Rineke meile, kuidas homme Windesheimi sõita, tagasi tulime läbi pargi ja mööda jõekallast, mis oli vaatepilt omaette. Siin on väga ilus ümbruskond, olen kindel, et läheme Helinaga seda varsti fotokaga avastama. Ümbruskond, nagu ka meie eelmise kodu puhul, tundub turvaline ja kõik majad on enamasti ilusastest punastest tellistest.
Nüüd elame Helinaga samal (kolmandal) korrusel ja meid lahutab pool meetrit põrandapinda. Teisel korrusel on poiste ja Berti ja Rineke'se tuba. Hetk tagasi, kui pesemast tulin, kuulsin noorema poja Valter'i toast Rammsteini viimast plaati, mida oli üllatav kuulda. Aga see oli pigem hea üllatus.

Päeval arutasime Harri ja Nettyga muusika teemal. Kui Helina Harri küsimusele "What kind of music to you listen to?" "Alternative, indie, fusion, etc." vastas, krimpsutas esimene nina. (Mida ta teeb tihti.) Nimelt käisime eile Helina prof. pianistist sõbra kontserdil, mis toimus kitarri festivali raames. Juhtus sedasi, et Harri ja Netty lihtsalt otsustasid, et nad tulevad ka. Peale pausi oli aru saada, et Harrile selline muusika ei meeldi. Lisaks mõnele traditsioonilisele palale oli ka rohkem modernsemat muusikat ja artistid kasutasid peale keelte ka teisi intstrumendi osi, et häält teha. Tänagi, kui rääkisime Ovingutele eilsest kontserdist, oli aru saada, et Harrile see ei meeldinud. Ta võib kohati olla nagu väike laps. "Ei, mulle ei meeldi boerenkool, ei, ma ei kuula sellist muusikat, ei, heeringas mulle ei maitse ja keefiri ma ei joo." AGA! Igal võimalusel tuleb sõita rattaga, BECAUSE ITS HEALTHY! Ma ei tahaks Voside vastu ebaviisakas olla, aga see lause peaks nende välisukse kõrval seisma. Siis teaksid kõik, kes külla tulevad, et siin majas on 90% toodetest tähistatud sildiga kieze Bewust (valin teadlikult). Harri ja Netty interpretatsiooni tervislikest eluviisidest on raske lühidalt lahti seletada. Üleüldiselt on aga nii, et leib on püha, leiba söö hommikul ja lõunal. Leiva peale võin panna margariini, sinki, juustu, aga kõik peab olema Light! Joo piima ja keefirit, aga ainult kõige lahjemat. Igatsen piima, millel on piima maitse, 0 protsendiline piim on ikka rõve asi. Tundub, et toidu juures on oluliseim selle rasvaprotsent, mitte kui palju kemikaale ja säilitusaineid selles on.

Iga söögiajal olema Helinaga terava vaatluse all. Täitsa võimalik, et tähtsustame seda üle, aga meile mõlemale on jäänud mulje, et ükski söödud leivaviil pole Netty ega Harry poolt märkamata jäänud. Me sööme mõelemad nii hommikul kui lõunaajal rohkem, kui Harry ja Netty, kes piirduvad Alati kahe viilu leivaga. Nagu ma Helinale ütlesin, ma ei saa aru, mis kütuse peal nad töötavad. Nüüd aga jõuame õhtusöögi juurde, mis on alati soe toit. Siis on need kaks eakat inimest suutelised kahepeale plaadipitsa kinni pistma. Vahel on mul konkreetselt selline tunne, et Harri jääb veel nälgagi, sest tihti piilub pliidi poole, vaatamaks, kas midagi potti ka jäi.
Aru ma ei saa, miks nad siis päeval ei söö. Ahjaa, üks päev kuulutas paadunud sigari suitsetaja Harry, et üks sigar päevas on tervislik! Vot sedasi, pidavat stressi maandama. Sellised statement'id võtavad kohe sõnatuks. Helina käis välja idee, et Harri suitsetab selleks, et söögiisu taltsutada.
Ütlesin, et meie söömisharjumused on alati Vos'ide juures tiheda vaatluse all olnud. Rääkisime täna sellest ja jõudsime Helinaga järeldusele, et kahju, et meil midagi nendest eineaegadest lindi peale salvestatud pole. Mulle on Harri algusest peale segaseid signaale saatnud, rääkimata sellest, et ta mind kogu aeg jooksma utsitab (because its healthy!). Alles eile õhtusöögil küsis ta, kas ma ei jaksa enda portsu ära süüa? Võileibu tehes hoiab ta sul pilgu peal, ning kõigile veidratele võileivakatte kominatsioonidele vaatamata, mida kohalikud praktiseerivad, krimpsutab ta nägu, kui ma juustu peale moosi või Helina maapähklivõile moosi peale paneb.
Ma arvan, et ei suuda kõiki naljakaid ja lihtsalt totraid ja häirivaid seiku praegu meelde tuletada, neid on lihtsalt nii palju.

Ahjaa, Harri püüdis hiljuti mu luukerega pluusilt sinna kirjutatud lauset lugeda (ta istub lauas minu vastas), aga kui ta seda teha ei suutnud, küsis ta lihtsalt, et mis mul pluusi peal on. Vastuse "luukere" peale küsis ta hauatagusehäälega "Why"? Meile teeb see siia maani päris palju nalja.
Tõenäoliselt saaks meie Vos'ide juures veedetud ajast romaani kirjutada. Alles täna küsis Netty meilt, kas Eestis juustunuga tuntakse? Minu kirjeldamiseks on Netty korduvalt kasutanud sõnu "large" ja "groot" ("suur" hollandi keeles). Sõna "Bauienradar" paneb meid mõlemaid naerust turtsatama, sest esiteks: see veebileht on nagu ebajumal siin: kui baiuenradar ütleb, et kell kolm ei saja, siis ei saja ka. Ja teiseks, püüame, mis me püüame, aga tundub, et selle sõna hääldust ei suuda me kunagi ära õppida. Me arvame, et ütleme seda nagu kohalikud, aga alati keegi parandab meid. Meie leia mingit erinevust kahe häälduse vahel.

Homme hakkab jälle töönädal, seega lõpetan selle naljategemise siin ära ja lähen enda uude voodisse magama. Usun, et räägin enda uuest perest ja kodust lähiajal rohkem. Kui ma Helinat piisavalt moosin, siis ehk saab siia paar pilti ka.